Eesti vajab uut erastamisnimekirja

2014. aasta oli Eesti börsifirmadesse investeerijatele nukker. Börsi põhinimekirjas oli ainult kolm aktsiat, mille hind aastaga tõusis. Nendeks olid Nordecon, Harju Elekter ja Tallinna Vesi.

Suurim kukkuja kolme Balti börsi peale kokku oli pesutootja Silvano, mille aktsia langes 56%. Suure languse tegid ka Arco Vara, Skano ning Tallink. Viimase aktsia kukkus möödunud aastal koguni 24%. Tallinna börs tervikuna langes aastaga ligi 8%.

Möödunud aasta kehv tulemus ei olnud ootuspärane. Eelmise aasta alguses prognoosisid erinevad analüütikud Tallinna börsile 5-10% tõusu. Positiivsed ootused lükkas aga ümber Ukraina-Venemaa sõjaline konflikt. Selliseid arenguid oli eelmise aasta alguses võimatu ette näha ning lähiregioonis toimuvat arvestades võib ligi 8protsendilist langust pidada isegi positiivseks tulemuseks.

Kuna käesolev aasta tuleb Venemaa majandusele veelgi keerulisem, siis võib karta, et ka sel aastal jääb välisinvestorite huvi Balti börsifirmade vastu leigeks ning vähikäik Tallinna börsil jätkub. Seetõttu ei tasu Eesti börsifirmadesse investeerides oodata järske aktsiahinna tõuse, vaid pigem võiks panustada firmadesse, mis suudavad omanikele maksta dividende.

LHV Panga vanemanalüütiku Joonas Joosti hinnangul kujunesid 2014. aastal Tallinna börsi kõige tugevamateks aktsiateks konservatiivsed ettevõtted. Dividendidega korrigeeritult oli näiteks Tallinna Vee tootlus 18%, Harju Elektri tootlus 7% ja ka Tallinna Kaubamaja tootlus jäi dividende arvesse võttes napilt plusspoolele.

Tallinna börsi suunanäitajaks ja olulisemaks mõjutajaks on aga Tallink Grupp. Swedbanki Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma ütles Äripäevale, et peamiseks Tallinki aktsiahinna languse põhjuseks oli eelmisel aastal hinnasõda konkurentidega. Kuna aga nafta hind on märgatavalt kukkunud ja Tallink on teinud ettevalmistusi muutuva turuolukorraga kohanemiseks, siis on Swedbank arvamusel, et praegu tasub Tallinkisse investeerida.

Ka Tallinna börsi suhtes tervikuna on Swedbanki analüütikud optimistlikud ning prognoosivad, et koos dividendimaksetega võivad investorid alanud aastal teenida Tallinna börsile investeerides üle 20%.

Eesti suurim pank põhjendab optimismi sellega, et börsifirmade tulemused on üldiselt tugevad ning olukorras, kus intressid ja laenude tasemed on madalad, võiksid ettevõtted hoida eelmise aasta kõrget dividendimaksete taset. Head omanikutulu maksjad võiksid ka tänavu olla Merko, Tallinna Kaubamaja, Olympic, Nordecon ja Tallinna Vesi.

Teine kohalikule väärtpaberiturule investeerimist toetav argument on siseturu tugevus, mis ka sel aastal saab tõenäoliselt olema Eesti majanduskasvu vedur. Tallinna börsil olevate ettevõtete tulemused sõltuvad paljuski just siseturu olukorrast ning seetõttu võib arvata, et hoogne tarbimine peegeldub ka börsifirmade heades majandustulemustes.

Kirjeldatud ootused ärgitavad aga börsile investeerima lühiajalist perspektiivi silmas pidades, sest pikas perspektiivis tundub Tallinna börsi tulevik üsna tumedates toonides. Meie kohaliku väärtpaberituru suurimaks kammitsejaks on tagasihoidlik kauplemisaktiivsus.

2014. aastal oli Tallinna börsi käive ajaloo väikseim, huvi siinse börsi vastu on kadunud nii kohalikes kui ka välisinvestorites. Oleme kohaliku väärtpaberituruga sattunud allakäiguspiraali, kust välja rabeleda on üha keerulisem. See on oluline probleem, mille üle peaksid murdma pead ka poliitikud, sest just nendel on võimalik puhuda Tallinna börsile sisse uus elu.

Meil on 15 börsifirmat ja viimane aktsiate avalik esmaemissioon toimus ligi viis aastat tagasi 2010. aasta mais, mil börsile läks Premia Foods. Umbes sama palju on aga riigil või kohalikul omavalitsusel ettevõtteid ja teenuseid, mis võiksid olla börsil.

Poliitikud peaksid käivitama uue erastamislaine. Tallinna Sadam, Eesti Energia, uute praamide omanikfirma, Eesti Loto, vanglad, Riigi Kinnisvara, haiglad, äriregister, Elron, Tallinna Lennujaam võiks olla osa 2015. aastal koostatud erastamisnimekirjast.

Soovin alanud aastaks poliitikutele senisest suuremat otsustusjulgust ning pealehakkamist, sest reeglina magavale kassile hiir vabatahtlikult suhu ei jookse.

Kommentaar oli eetris teisipäeval Vikerraadio päevakommentaarina.